Kuulge, ma olen šokis. Ei, mitte sellest, et ma eile kell 3 öösel kalapilguga Bookingust Santorini butiikhotelle scrollisin, kuigi ma tean, et ma sinna kunagi ei lähe. Esiteks, ma vajan vähemalt kuut outfit’i hommikusöögiks ja teiseks, Eestis on ka ilus (noh, vähemalt kui filter peal on). Kolmandaks, mul pole praegu piisavalt pappi.
Ei, ma olen šokis sellest, et MINA ei saanud Netflixi, aga hoopis Ari Matti Mustonen sai.
Vabandust, aga mis kuradi loogika see on? Kas Netflix tõmbas mulle ühel hommikul traati ja ütles: "Annabel, sa oled glamuurse elu kehastus! Sul on rahvusvaheline sarm, sa oled kinnisvara kuninganna, ja sa oled isegi Buying Beverly Hillsi bossi Mauricio Umanskyga kohtunud – ja mitte lihtsalt mingil seminaril, vaid Lissabonis kontori avamisel!"
Kusjuures, jah, ma tunnistan, et püüdsin teda veidike võrgutada, sest kui inimesed saavad kuulsaks sellega, et nad hüppavad vanni koos elektritõukeratastega või postitavad TikToki video sellest, kuidas nad Hot Dogi söömise võistlusel oma paremast jalast ilma jäid, siis miks ei võiks mina saada Netflixi lihtsalt seetõttu, et veetsin ühe kinnisvaramoguliga veidi "kvaliteetaega"? Ma olin valmis minema täispanga peale – rääkima talle, kuidas ma suudaksin müüa isegi Lasnamäe ühetoalise pesuköögi mõnele LA influencerile "boho-chic city escape" projektina.
Lubanuks talle, et kui ta mind Beverly Hillsi kaasa võtab, teeme koos sellise kinnisvarasõu, et isegi Kardashiani klannil hakkab ebamugav. Ma oleksin andnud endast kõik! Aga Umansky lihtsalt naeratas, patsutas mulle sõbralikult õlale ja küsis, kas ma tahan temaga koos pilti teha.
Kas Umansky ütles: "Oh wow, Annabel, sa oled see puuduolev lüli meie reality-maailmas! Sa peaksid tulema LA-sse ja elama minu majas, ma viskan Kyle Richardsi välja ja teeme sinust Netflixi superstaari!"?
Ei. Selle asemel ütles ta hoopis: "Nice to meet you!" ja naeris oma miljonivääriliste hammastega, mille sära peegeldus mu Gucci kotil ja ma tundsin kogu selle ürituse juures end üsna haledalt.
Ja nüüd, selle asemel, et mina saaksin glamuursete häärberite vahel päikeseprillid peas hinge tõmmata ja "Hollywoodi staaride kinnisvarajumalannaks" tõusta, on hoopis Ari Matti Netflixis!
Ari Matti! Mees, kes näeb välja nagu mu eks, kes kadus ühepäevasele matkale ja tuli tagasi neli aastat hiljem koos omaenda seenekasvatuse, uue maailmavaatega ja ilmselt mingite ebamääraste teadmistega šamanismist. Mees, kes ilmselt usub, et kõige suuremad eluõppetunnid tulevad kas metsas paljajalu kõndimisest või sellest, et sa sõid midagi, mille nime sa tegelikult ei tea. Mees, kelle elufilosoofia on "mida hullem, seda naljakam", samal ajal kui mina pean hommikuti highlighteri ja espresso abil oma elu kokku lappima.
Ari Matti, kelle kontseptsioon elust on "kui sa pole vähemalt korra elus hommikul raudteejaamas ärganud, siis kas sa üldse oled elanud?" ja kelle arusaam heast reisist on see, kui ärkad kuskil Ida-Euroopas, su pass on kadunud ja ainus asi, mis sul kotis alles on, on poolik kabanoss ja tundmatu võtmekimp. Ja nüüd tal on Netflixi show!
Kus on MINU reality show? Kus on MINU hetk särada? Mina oleksin olnud Eesti esimene kinnisvarareality kuulsus! Ma oleksin müünud unistusi, korraldanud avatud uste päevi, kus Prosecco asemel jagatakse Põltsamaa glögi ja Rõngu Pagarite juustupalle.
Ma oleksin esimene inimene, kes teeks kinnisvaramüügi juurde dramaatilise TikToki trendi, näiteks "Kui see villa pole vähemalt kuue vannitoaga, siis ma kukun kohe pikali ja keegi peab mu Hermesi vöö lahti siduma!" või "Kui köök ei ole suurem kui mu unistused, siis ma viskan ennast betoonpõrandale ja jään sinna, kuni mõni rikas Brasiilia jalgpallur mind üles tõstab ja mind kaasa viib."
Või veel parem – "Kui siin majas pole walk-in veinikelder-spa-sauna koos valgustundliku meeleoluvahetajaga, siis teate, mis? Ma väänlen ja visklen siin põrandal ja nutan, kuni keegi toob mulle uue šampanja!"
Aga ei.
Netflix ütles "ei" Annabelile ja "jah" Ari Mattile. Aga tead, mis? Ma ei anna alla. Kui Netflix mind ei taha, siis ma lihtsalt ostan Ari Mattilt korteri ja vähemalt saan nii korrakski kuulsust nautida.
PS. Ari Matti, palju õnne, aga ma vihkan sind natuke. Ja kui ma sinuga kohtun, siis ma palun sul mulle silma vaadata ja öelda: "Annabel, see oleks pidanud olema sina!"
Botox huulde, kullakesed!
No comments:
Post a Comment