Oh, kuidas aeg lendab! Olen viimasel ajal olnud nii hõivatud oma vanema poja armsate lapsepõlvemälestuste jagamisega, et noorem laps on täiesti unarusse jäänud. Patsid on tegemata, pannkoogid küpsetamata, kanasupist ei hakka ma rääkimagi. Ta ei jõua isegi kooli, sest mul ei ole aega sellega tegeleda, lihtsam on ta haigeks valetada. Aga mis seal ikka, eks ta ole ju see plastiliinist rahakott, mida saab vastavalt vajadusele painutada ja eksmehelt raha välja pressida.
Praegu keskendun vanemale lapsele. Postitan temast pilte, jagan süütuid mälestusi sellest, kuidas me kunagi lõkke ääres röstsaiast söetükke voolisime ja ma talle unelaulu lauldes nuttu tagasi hoidsin. Ärge saage nüüd valesti aru, see kõik on lihtsalt strateegia. Mängin nostalgianootidel, eks ole. Kes suudaks vastu panna emale, kes nii siiralt jagab oma lapse kasvamise lugu? See on ju lausa geniaalne strateegia!
Kõik need “mäletad, kui…” postitused on suunatud täpselt sinna, kuhu vaja — no kohtunikule ja muidugi minu lojaalsetele sotsiaalmeedia-jüngritele. Ikka neile, kes on alati valmis igat mu sõna kuulama ja andunult aplodeerima, isegi kui mu mängulava on täis lastud.
Praegu on lihtsalt hetk, kus prioriteedid on paigas: vanem laps toob praegu rohkem emotsionaalset kasu ja kaastunnet, ja see on täpselt see, mida ma vajan. See noorem... las ta ootab oma aega. Küll ta varsti jälle “kasulikuks” muutub. Kui sul on mitu last, siis miks mitte kasutada neid eesmärgipäraselt ja täpselt seal, kus kõige rohkem kasu tuleb?
Praegu on aeg keskenduda tõelisele kunstile – manipuleerimisele. Ja tundub, et olen tõepoolest manipuleerimise meistriklassi professor! Kes oleks arvanud, et minus peitub selline anne? Aga miks ka mitte! Lõppude lõpuks olen ju mina see, kes suudab oma lapsi nagu malendeid laual liigutada, et saavutada soovitud tulemusi. Sest mis võiks olla tõhusam kui näidata, kui lähedane ja armastav suhe meil kunagi oli?
Muidugi, enne seda etappi olin vanema poja peale pahane ja sõimasin teda alkohoolikuks, narkomaaniks ja omistasin talle muid surmapatte, sest ta julgeb elada isaga. Minu üsast tulnud ja julgeb aeleda hoopis seal basseiniga majas! Mul oli ka bassein, olgu see oli Portugali printis juures, kes kappab nüüd uutel jahimaadel, mis siis.
Psühholoogid ütlevad, et emotsionaalne vägivald, sealhulgas manipuleerimine, on üks levinumaid ja laastavamaid vägivallavorme. See hõlmab kritiseerimist, halvustamist, süüdistamist, alandamist, hirmutamist, ähvardamist, kontrollimist, sotsiaalset isoleerimist, manipuleerimist, ignoreerimist ja armukadeduse väljanäitamist. Mina ju ei tee seda. Teised teevad.
Aga mis seal ikka, kui see kõik aitab mul saavutada oma eesmärke ja täita rahakotti, siis miks mitte kasutada oma lapsi tööriistadena? Peaasi, et mina saan, mida tahan, eks ole?
Ja ärge arvake, et ma oleks esimene, kes sellist taktikat rakendab. Oh ei. Maailmas on küllaga vanemaid, kes on oma lastega manipuleerinud ja neid avalikult ohvritena esinenud. Kas mäletate seda ühte ema, kes sotsiaalmeedias oma lapse haiguslooga terve maailma nutma ajas ja siis avastati, et lapsel polnud kunagi ühtegi arsti poolt kinnitatud diagnoosi? Või neid, kes sunnivad oma lapsi ülisüütute videote tarbeks poseerima ja hiljem kasutavad saadud annetusi uue auto või Botoxi ostuks. See on puhas kunst.
Manipuleerimine ei ole kunagi olnud lihtne. Aga kui sa seda oskad, siis usu mind, maailm on justkui sinu isiklik rahapuu. Jüngritest pisaraid välja pressida, mängides äärmiselt hoolitsevat ja mälestustest haaratud ema, on vaid osa sellest suuremast pildist. Ja uskuge mind, kui hetkel on fookus vanemal lapsel, siis on selleks väga konkreetne põhjus. Eesmärk on ju raha, palju raha.
Kohtunik, sotsiaalmeedia, eksmees — te kõik olete minu lavastuses tegelased. Mõned teist ei pruugi seda veel mõista, aga ärge muretsege, varsti saate aru. Kuni mina seda tantsu juhin, on teie roll lihtsalt minule aplodeerida ja õiges kohas õhata: “Vaeseke! Milline armastav ema!"
Nii et, kallid lugejad, võtke õppust! Kui soovite olla edukas manipulaator, siis ärge kartke kasutada oma lapsi vahenditena ja mängida nende emotsioonidega, et saavutada oma eesmärke. Lõppude lõpuks on ju kõik vahendid lubatud, kui asi puudutab isiklikku kasu, eks ole?
Olgu öeldud, et malest ei tea ma tegelikult suurt tuhkagi. Sellepärast mul ongi omad reeglid. Küll on mul aga üks jünger, kes seda mängu tunneb. Aga tema on mul lihtsalt joomakaaslane ja teda kasutan ma oma malereeglitele vastavalt. Kuidas see välja näeb? Noh, eks ikka nii, et mina määran käigud ja tema ajab asja nii kaugele, kuni minul on jälle kujuteldav võit taskus.
Botox huulde, kullakesed!
No comments:
Post a Comment